MANANDA sab-helt senta em i wanpela liklik haus sik long Hela provins we i save helpim 15,903 manmeri na pikinini long Manada na Komo distrik. Ol namba wan misinari i bin wokim dispela haus sik long 1962 na em i stap long 68 krismas nau.

Seketeri bilong edukesin tasol i gat rait long givim tok orait long statim nupela skul.

KAPUNA haus sik long Kikori rijon  insait long Galf provins i kisim 100kw sola sistem we em i givim pawa i go long haus sik.

MADANG Katolik Asbisop Anton Bal i gat bikpela hevi long edukesen sistem long provins.

EM i krismas taim nau na ol sik manmeri na pikinini long Hela Provinsal haus sik i amamas bikos ol i kisim ol presen bilong helpim ol long taim ol i stap long haus sik.

ExxonMobil i bin amamas long givim ol presen olsem bisket, dring, blanket, baket, sop na taul long ol sikmanmeri na pikinini.

Dispela em i strongim wokbung namel long ExxonMobil na Hela Provinsal haus sik.

“Mipela i laki tru olsem ExxonMobil i kam long haus sik bilong mipela na givim dispela ol presen long ol sikmanmeri na pikinini. Long makim olgeta wokmanmeri bilong Hela Provinsal haus sik, mi tok tenkyu na lukluk  long moa sapot i kam long kampani,” Dairekta bilong ol Nes long Hela Provinsal Helt Atoriti, Freda Makanda i tok.

Antap long dispela ol presen, kampani i bin sanapim wanpela sterelaisesin haus na i putim tupela sterelaisesin masin o masin bilong klinim ol ikwipmen bilong haus sik.

Dispela em i wanpela rot we kampani i bihainim long helpim ol komyuniti long Hela.

“Mi tok amamas tru long ExxonMobil long bikpela wok em i mekim long haus sik. Bikos long dispela tupela nupela masin, mipela i ken klinim ol ikwipmen bilong yusim long haus sik na mekim ol operesin,”Provinsal Dairekta bilong medikol sevis Dokta Tana Kiak i tok.

Dokta Kiak i tok moa olsem kampani i bin helpim tu haus sik long taim bilong COVID-19. Em i tok haus sik nau em i stap long level 5 na i save helpim 200 sikmanmeri na pikinini long wanpela de.

Ol i save sapotim tu ol liklik etpos insait long provins tu.

Spes bilong lukautim ol sik manmeri na pikinini long haus sik em i wanpela salens we haus sik i gat nau. Haus sik i nidim moa spes bikos namba bilong ol sik manmeri long Hela em i antap tru.

Carolyne Ketsimur i raitim

United Nations Development Programme (UNDP) i  bin givim ripot bilong  2020 wok ol i  bin wokim long  16 bilong Desemba.

POT Mosbi Jenerel haus sik na ANGAU Memorial haus sik i kisim wan wan masin ol i kolim “Advanced Paediatric Life Support” (APLS) kit. Ol i kisim dispela tupelo APLS long Tuned 8 Desemba 2020.

SEKETERI bilong Edukesen Dokta Uke Kombra i toksave long ol de bilong skul na nesenel eksam bilong yia 2021.