YIA 2020 i bin stat wantaim sik COVID-19.

COVID-19 i bin kamap long mun Disemba bilong 2019 long kantri China. Tasol ol dokta long China i no inap long pinisim dispela sik long dispela kantri na sik i bin kalap i go i kam long olgeta arapela kantri long wol na Papua Niugini tu.

I bin i gat ol arapela sik wankain olsem sik COVID-19 bipo, tasol ol dispela i no bin bagarapim ikonomi, na sosel na fisikal laip bilong ol manmeri na pikinini olsem dispela sik COVID-19 i mekim. Sik COVID-19 i bin bringim bikpela bagarap long olgeta manmeri na pikinini long wol na tu i bin pasim ol bisnis, skul, ol helt sevis, ol sevis bilong polis, na ol arapela sevis we i save givim helpim long manmeri na pikinini long kisim gutpela laip. COVID-19 i bin stopim ol manmeri na pikinini long raun i go arasait long haus bilong ol tu.

Dispela i mekim na ol manmeri na pikinini i kisim bikpela bagarap long hangre, planti vailens na pait i kamap long haus na famili, planti mama na ol pikinini meri i gat bel maski ol i no gat laik na tingting long karim pikinini. Na tu Gavman bilong PNG i bin kisim planti dina moni long ol arapela hap long nem bilong COVID-19.

Taim sik COVID-19 i kamap bikpela hevi o pandemik, Nesenel Pandemik Kontrola David Manning i givim planti lo bilong COVID-19 long pablik long bihainim. Em i pasim olgeta boda bilong kantri na sipot na epot tu, ol manmeri na pikinini i no bin i go i kam long ovasis. Na tu em i stopim olgeta raun bilong balus, sip na PMV insait long kantri. Tupela taim, kantri i stap insait long 14-de lokdaun. Em i mekim ol dispela long daunim COVID-19 insait long kantri. Ripot i kam long opis bilong en yet i soim olsem long Jenueri i kam inap Disemba 2020, long 780 keis bilong COVID-19, 9-pela i lusim laip.

Long dispela taim, gavman i givim K10 milien i go long wanpela kampani long mekim wokpainim aut na kamapim sut marasin bilong COVID-19. Planti tokpait i bin kamap long dispela disisen gavman i mekim. Tasol ol i no bin painim sut marasin bilong COVID-19 yet.

Planti ol dona ejensi long wol olsem World Health Organisation, UNICEF, AUSAID, USAID na ol arapela i bin helpim kantri wantaim ol Pesenel Protektiv Ikwipmen, ol ikwipmen o masin bilong testim COVID-19, na tu ol i bin givim sampela mani long helpim kantri long daunim COVID-19.

Taim tingting na lukluk bilong ol manmeri i bin pas long sik COVID-19 tasol, ol arapela bikpela sik olsem HIV/AIDS, kensa, TB na ol sik we banis sut bai banisim long en i wok long i go bikpela na kilim planti manmeri na pikinini long dispela yia. Maski COVID-19 i kamapim bikpela birua long kantri, namba bilong dai long ol arapela sik i abrusim namba bilong dai i kamap long COVID-19. Ripot i soim olsem 9-pela manmeri tasol i bin lusim laip bikos long COVID-19.

Ripot i kam long Nesenel AIDS Kaunsil i tokaut olsem long 2020 tasol, 605 dai i kamap bikos long sik AIDS na 3300 manmeri i kisim HIV. Dispela i soim olsem long wan wan de 9-pela manmeri o pikinini i save kisim sik HIV. Long 2018, 4700 i bin dai long sik TB, tasol long 2020 namba i go antap tru bikos olgeta luksave i bin i go long COVID-19 tasol na i no tumas long ol arapela sik.

 Long wankain taim, i bin i gat senis long Minista bilong Helt, Jelta Wong i bin stap olsem Minista bilong Helt long stat bilong yia bihain long Elias Kapavore i kam inap namel bilong yia na Sir Puka Temu i kisim dispela wokmak. Aninit long lukaut bilong Sir Puka Temu, polio banis sut kempen long kantri i kamap long givim banis sut long 1.3 milien pikinini maski COVID-19 i kamapim bikpela birua. I bin i gat autbrek bilong Polio long 2018 na 2019 olsem na Sir Temu i tok em i no laik dispela i bai kamap gen.

“COVID-19 i taitim helt sistem bilong mipela na mipela i no karim aut ol bikpela helt sevis bilong mipela olsem banis sut bilong ol pikinini. Dispela banis sut kempen bai go het yet long lukautim ol pikinini na ol helt woka i ken kisim was long COVID-19 taim ol i karim aut dispela kempen,” Helt Minista Puka Temu i tok.

Long mun Februeri Nesenel Dipatmen bilong Helt na Nesenel Kepital Distrik Komisin i tokaut long NCD Provinsal Helt Atoriti. Dispela opis i bai lukautim helt long NCD. I gat plen i stap long olgeta Provins long kantri i kisim Provinsal Helt Atoriti bilong ol. I gat ol COVID-19 kontrol senta long wan wan provins we i wok long lukluk long daunim COVID-19. Tasol krismas na ol pasin we wan wan manmeri bai mekim long lukautim ol yet long COVID-19 i no moa kamap. Kain olsem werim pes mask long pablik ples, wasim han olgeta taim na stap longwe long narapela.

“Toksave mipela i givim pinis long pablik na planti awenes mipela i mekim pinis, tasol ol manmeri na pikinini i no wok long bihainim ol toktok bilong mipela. Ating ol yet o famili memba bilong ol i kisim COVID-19 nau bai ol i bihainim tok,” Deputi Kontrola bilong Nesenel Pandemik Paison Dakulala i tok.

Rebecca Negere i raitim