Manki husat i brukim bun

YUPELA tingim dispela stori bilong helt patrol bilong mipela i bin mekim long Malamaunda?

Bihain long dispela wiken, MAF balus bilong mipela i go bek long Malaumanda long kisim sampela ikwipmen ol i bin lusim i stap bikos i bin gat planti kago tumas.

Long dispela taim ol pailot i bin kisim Simon * wanpela manki krismas bilong em i 16 o 17 yia. Em i bin pundaun long diwai na brukim bun.

Dr Rebecca Williams, medikol suprintenden bilong Enga Baptist Helt Sevis i stori long dispela.

“Mi wok long tingting olsem ol i laki mipela i bin go bek long kisim sampela kago mipela i bin lusim i stap bikos balus i no inap long karim planti kago tumas. Na tu, mipela i bin stap wanpela moa de long Malaumanda na mipela i lukim olsem redio i bagarap na ol i no inap kontektim mipela sapos hevi i kamap. Sapos dispela yangpela man i no kisim helpim long sampela wik, bai em inap dai.

Ol bun long hip bilong em i bin bruk na join long han biong em i lus. Em i bin lusim planti blut na level bilong himogoblin long blut bilong em i bin stap daunbilo tru. Em i laki tu olsem lang na bel bilong em i no bin kisim bagarap.

“Em i bin pundaun long diwai long Fonde apinun na em i mas wet long wiken inap balus i kam. Sua long ples we bun i bruk i bin doti na i stat long smel. Mipela i kisim i go insait long tieta long dispela de yet na wasim sua na stretim hap we bun i bruk. Mipela i stretim han we bun i bin lus long en. Na mipela i givim wanpela beg blut tu long em. Em bai stap sampela mun long haus sik.”

 

Manki husat i kisim bagarap long apendiks

Long stori bilong helt patrol i go long Sapmanga i bin gat man husat i bin sik nogut tru na balus i mas kisim ol i go long Etep haus sik. Wanpela bilong ol em Robert* Em i gat 15 krismas na mama bilong em i bin kisim em i kam long dispela helt patrol long Sapmanga.

Dr Simon Ganal, medikol opisa long Etep Rural Hospital i stori long Robert*.

“Ol i bin harim olsem medikol tim i kam long Sapmanga na ol i wokabaut inap tupela aua long lukim medikol tim. Robert i bin pilim pen long bel bilong em inap long tupela wik olgeta. Em i tok strongpela pen i bin stat wantu tasol na em i stop long kaikai na i wok long traut. Bihain long tupela wik dispela pen i stap yet tasol em i bin strong na wokabaut i go kamap long haus sik.

“Lonh taim mipela i sekim em, skin bilong em i hat tru na eria long bel bilong em i bin malmalum. Mipela yusim pocket ultrasound na painim olsem i gat wara long bel bilong en na mipela i painim olsem apendiks bilong em i solap. Bikpela tenkyu i go long MAF long kisim dispela yangpela man i go hariap long kisim tritmen long haus sik.

“Neks de em i kisim operesen long Etep Rural Hospital na em i kamap orait gen. Na nau em i amamas long lukluk raun long ol ples i stap klostu long haus sik.

“Planti lain i save dai long taim ol i gat apendiks na i no kisim tritmen hariap.

“Dispela eksampel i soim mipela olsem helt sevis em i bikpela samting na mipela i laik opim rot bilong kisim dispela sevis long ol manmeri husat i nidim tru dispela helpim.”