IRC i bin sasim na rausim tupela opisa long mun Desemba bihain long ol i mekim sampela paul wok.

Namba wan man em  Paul James Kelly bilong Simbu provins, husat i bin giaman olsem em wanpela ekseketiv opisa bilong Kiunga na kisim mani mak long K677,000 bilong IRC long Novemba 2019.

Em i bin mekim dispela wantaim helpim bilong narapela opisa husat IRC i rausim em pinis long wok long narapela hevi.

Bihain long taim Mista Kelly i kisim dispela sek, em i bin painim hat long kesim na em i holim inap long wanpela yia.

Long 30 Oktoba 2020, em i bin putim dispela mani i go long benk akaun bilong Kiunga brens na i karim kopi bilong diposit slip na sek i go long 9 Novemba na traim long mekim dil.

Tasol ol polis i holim em na salim em i kam bek long Mosbi las wik na i redi long go long kot.

Narapela opisa Gilbert Sero, husat polis i holim em las wik bikos em save kisim hait mani long mekim Certificate of Compliance (COC) bilong ol takis peia.

Long 7 Desemba 2020, Intenal Investigesen Divisen (ID) bilong IRC i bin kisim toksave long ol sekyuriti opisa olsem ol i lukim Mista Sero i kisim mani long wanpela takis peia ausait long Big Rooster Cafe long Downtown, Pot Mosbi.

Long dispela de, ol investigeta i painim K1,300.00 long Mista Serom na long 18 Desemba 2020, ol polis i holim em na sasim em.

“Ol dispela hevi i kamap na givim strongpela tingting long ol kraim investigesen long sekim olgeta wok bilong IRC neks yia. GST rifan i gat bikpela sans bilong paul pasin i ken kamap na mi rausim 6-pela wokman pinis long dispela seksen bikos long korapsen,” Mista Koim i tok.

Long pasim pasin korapsen long dispela eria, Mista Koim i tok IRC i wok long mekim wok redi long yusim ilektronik trensfa long GST rifan.

“Olsem hap bilong klin ap insait long IRC, mi rausim planti skil wokmanmeri bikos long korapsen pasin tasol,” Mista Koim i tok.

Carolyne  Ketsimur i raitim