OL Dipatmen bilong Edukesen long Nu Ailan i kirapim gen tupela meja rifom sistem we ol I bin statim long 2015. Dispel strasksaral rifom em long senisim ol gret straksa bilong 3 yia Elementri, 6 yia praimeri na 6 yia sekenderi i go 3 yia Early Childhood, 6 yia Praimeri na 6 yia sekenderi.

Dairekta bilong Edukesen Wesley Siangat i bin tok long taim bilong givim liklik ripot bilong Provinsal Ekseketiv Kaunsil olsem dispela straksarel rifom em nau bai ol yusim long Nu Ailan. “Ol i bin aplaim dispela straksarel rifom long olgeta 8-pela praimeri skul pinis tasol St Jude Mongop na Boliu High Skul i stat long yusim nau.” Em i tok dispela Karikulum rifom em namba faiv yia bilong em long provins. Dispela karikulum rifom em senis bilong Autkam Beis Karikulum (OBC) long Stendet beis karikulum (SBC). Ol elementri na praimeri skul yusim pinis SBC taim ol hai skul na sekenderi bai statim long 2022. “Trening woksop i bin kamap long makim ol sekenderi skul tisa na moa trening mas kamap pastaim long pinis bilong 2021,” Dairekta Siangat  i tok. Ol Nu Ailan Provinsal Gavman aninit long lidasip bilong Gavana Sir Julius Chan i lukim Edukesen olsem namba wan wok na stat long 2007 ol i bin apim namba bilong enrolmen bilong olgeta skul pikinini go antap moa long 25,000 na 60,000 long olgeta sekta bilong edukesen. Dispela em bikpela kalap bilong Nu Ailan Gavman Fri na sabsidais Edukesen polisi we ol  i bin tokaut long 2017. Long nau i gat 8-pela sekenderi skul na 3-pela hai skul wantaim enrolmen namba bilong 18,000 sumatin. Long 2022, Nupela hanova, Tanis na Nasko Hai Skul bai enrolim namba wan gret 11 klas bilong ol. “Dispela bai senisim mak bilong ol i go sekenderi. Long 2022, Nu Ailan bai i gat 11 sekenderi skul we bai givim bikpela ekses long ol sumatin long kisim Haia Sekenderi Skul setifiket long provins,” Dairekta Siangat i tok. Nu Ailan Edukesen i fokas long givim ol ki polis long NIPG long 2026 bihainim lain wantaim ol Malagan Dekleresen, Malagan Dekleresen Fowat na Nu Ailan Dekleresen Fowat long kamap intenenesenel kompetitiv. Nu Ailan em nau sanap namba foa long kantri aninit long Mean Rating Index bilong en. Nu Ailan i bin stap namba tu long las long kantri pastaim long nau Gavman. Dispela em bikpeka kalap stret long provins.