NESENEL Ekseketiv Kaunsil (NEC) bai tokaut sapos bai gat Nesenel Populesen na Hausing Senses long dispela yia o nogat.

Wantok Niuspepa i bin kontek long Nesenel Statistikal Opis (NSO), opis i save mekim wok bilong holim senses, sapos ol toktok i kamap long media long dispela wik i tru olsem NSO i surukim de bilong senses long 2021 i go long 2024.

Long dispela NSO opisa, husat i no laik nem bilong em i kamap ples klia i tok, em i tru NSO i bin kamapim dispela toksave tasol em i tok fainel disisen i stap long han bilong NEC.

“Minista bilong Nesenel Plening bai holim wanpela pres konprens na tokaut long de,” dispela opisa i tok.

“Tasol wanem taim NEC bai mekim dispela disisen, em mipela i no save.”

Opisa i tok NSO i bin salim wanpela askim i go pinis long opis bilong NEC long tupela wik i go pinis long dispela tingting tasol i wet yet long disisen bilong NEC.

Em i tok NSO i kamapim tingting bilong surukim de bilong Senses bikos long hevi bilong coronavirus (COVID-19) na ol protokol i pas long em.

Em i tok sapos ol i holim Senses bihainim dispela ol protokol, mak bilong senses bai i no inap kamap gut.

Dispela opisa i tokaut tu olsem opis bilong NSO i no gat inap mani na olsem nau yet em i no ran na redi gut long holim senses.

“Mipela i pasim olgeta tok bilong kamapim Senses stat long Epril i kam,” opisa i tok.

“NSO i giamanim gavman na ol pipel bilong Papua Niugini long kamapim senses long Julai 12 i go long Julai 23 tasol dispela nau i no inap kamap.

“NSO i pret long dispela na i no tokaut yet long gavman long dispela sindaun.”

Em i tok NSO bai askim Nesenel Plening Minista Renbo Paita long singautim wanpela konprens long surukim senses i go long narapela yia.

Ol Senses i save kamap bihain long 10-pela yia na las senses i mas kamap long las yia, 2020 tasol dispela i no bin kamap bikos long hevi bilong mani.

I gat bilip Papua Niugini nau i gat namel long 8 na 9 milien pipel.

Tasol dispela namba em gavman bai tokaut stret bihain long 2021 Nesenel Populesen na Hausing Sensus.

Gavman i bin makim K100 milien long ranim dispela sensus.

Tasol dispela i sot bihain long Nesenel Statistikal Opis (NSO) i bin askim long K190 milien.

Ol las taim we kantri i bin holim ol nesenel sensus em long 1980, 1990, 2000 na 2011.

Bipo Minista bilong Nesenel Plening na Monitering Richard Maru i tok las Sensus (Census) opis i ranim i bagarap.

Em i tok kantri i mas kamapim gutpela sensus long save hamas manmeri i stap olsem gavman i ken plen gut na karimaut gut ol wok bilong em.

Em i tok kain hevi i save kamap taim ol i mekim ol las minit wok.

 “Ilektoral rol i kamap tupela wik bipo long mipela i bin go insait long ileksen na mipela i no gat taim long lukim kain sindaun i kamap gen.”

Ekting Nesenel Stetisisen, John Igitoi pastaim i bin tokaut olsem gavman i makim K100 milien long ranim senses.

“Tasol dispela i no inap na i holim mipela bek long kamapim gutpela senses,” em i tok.

“Mipela bai yusim ol rot i stap pinis long holim sensus.

“Samting mipela i laikim em gavman i mas givim mani hariap long skruim ol program mipela i gat long redim mipela yet long senses.”