PASIN bilong katim na kilim narapela man long bus-naip i wok long kamap bikpela long ol rurel ples long Madang provins na i kamap olsem wanpela spot namel long planti yangpela man.

Tude long Madang provins dispela tok ‘katings’ em i go bikpela tru bihain long hevi bilong katim nek bilong narapela man i kamap bikpela long hap bilongTrans-Gogol na Saut Ambenob LLG.

Wod 20 Viles Kot mejistret long Usino LLG, Sir AmathSikai i tok pasin bilong ‘kating’ i kamap bikpela long ol rurel ples long eria bilong em. Tasol em i tok ol famili na lain bilong ol yangpela man husat i mekim dispela ol pasin i save haitim ol i stap na hevi i stap yet long komyuniti.

Sikai em wanpela sevis wod kaunsila stat long 1983 yet i kam inap nau. Long 1997 Sikai i sanap long Nesenel Ileksen na i bin kamap namba tu. Bihain long dispela, em i resis long kaunsil na i bin kamap vais presiden bilong Usino LLG long 1997 yet.

Long 2007 Sikai i lusim kaunsil wok na i wok olsem viles kot mejistret.

Sikai i tok wanpela bikpela bel-hevi planti ol rurel viles kot mejistret i no save kisim alawens bilong ol long gavman.

Em i tok em i amamas long ripot i kamaut long Wantok Niuspepa olsem gavman aninit long Dipatmen ov Jastis na Atoni Jeneral i wok redi nau long putim ol viles kot mejistret long pei-rol bilong gavman.

Sikai i tok ol viles kot mejistret i save makim gavman na lo na oda long komyuniti na gavman i mas luksave long bikpela wok ol i save mekim.

Wod 20 long Usino LLG i karamapim ol ples olsem Mopo, Ibinonoro, Totopana, Mariyani na moa long 2000 manmeri i stap long ol dispela ol ples.

Em i tok ol bikpela hevi bilong lo na oda long dispela hap em adaltri o paulim meri bilong narapela man, brukim haus na stil na dispela hevi bilong katings.

“Sampela ol hevi mi wok long stretim em i stap aninit long lukaut bilong Distrik na Nesenel Kot, tasol mi traim best bilong mi long stretim long level bilong mi long ples long mekim manmeri long komyuniti i bihainim gut lo na oda,” Sikai i tok.

James G. Kila i raitim